FHT Susesu Organiza Painél Diskusaun kona-ba Esbosu Lei Krime Sibernetika entre Sosiedade Sivíl, Akademia, Media no ICT Expert sira
Dili, 9–10 Outubru 2025 — Fundasaun Hadomi Timor (FHT) organiza ho susesu diskusaun públiku durante loron rua kona-ba Esbosu Lei Krime Sibernétiku iha Salaun ALFELA, Vila Verde, Dili. Atividade ne’e halibur reprezentante sira husi sosiedade sivíl, akademia, media ICT Expert sira hodi troka hanoin no dezenvolve rekomendasaun téknika no legál sira ne’ebé FHT sei hato’o ba Governu liu husi Ministériu Justisa no Parlamentu Nasionál.
Diskusaun ne’e organiza husi FHT ho apoiu husi the Asia Foundation (TAF), nu’udar parte ida husi FHT nia kontinuasaun no komitmentu advokasia hodi promove direitu dijitál, seguransa online, no konxiénsia kona-ba seguransa sibernetika iha Timor-Leste.
Introdusaun no sumariu abertura husi Diretór Ezekutivu FHT Sr. Nicho Linux, Iha ninia introdusaun hato’o apresiasaun ba the Asia Foundation (TAF) iha Timor-Leste tanba fó ona apoiu ba diskusaun krusiál ida-ne’e. Objetivu prinsipál husi eventu loron rua ne’e atu ezamina Esbosu Lei Krime Sibernetika ne’ebé Ministériu Justisa prepara ona, atu nune’e bele prodús rekomendasaun téknika, legál no bazeia ba direitus umanus molok esbosu ne’e aprezenta ba Parlamentu Nasionál ka Konsellu Ministru.
Iha intervensaun Diretur Ezekutivu FHT nian subliña mos pontu xave balu, mak hanesan:
- Timor-Leste presiza tebes Lei Krime Sibernétiku ida hodi garante responsabilizasaun ba sira ne’ebé komete krime online no dijitál enkuantu mantein ekilíbriu entre uzu responsável no liberdade individuál.
- Lei tenke proteje sidadaun sira nia seguransa no direitu dijitál sira, tantu online no offline.
- Krime sibernétiku hanesan phishing, scam, fraude online, no naok identidade sai ona atividade komum ne’ebe sempre akontese beibeik iha Timor-Leste. Kazu sira hanesan Business Email Compromise (BEC) no Instalasaun Sentru Scam iha RAEOA hatudu nasaun nia vulnerabilidade tanba auzénsia husi lejislasaun espesífik sira hanesan Lei Krime Sibernetiku no Protesaun Dadus no Privasidade.Governu tenke investe iha rekursu umanu no hametin instituisaun sira hanesan TIC Timor I.P., ANC, PCIC, no PNTL hodi kombate krime sibernetiku organizadu no aselera dezenvolvimentu dijitál iha kontestu nasionál.
- Diretur FHT mós mensiona katak Timor-Leste nia bandwidth internasionál atuál por volta 40GB deit, ne’ebé la sufisiente ba nesesidade nasionál, maski projetu kabu submarinu ne’ebé sei mai ho kapasidade 27TB, ne’ebé governu planeia atu inisialmente utiliza 800GB maibe seidauk realiza to’o ohin loron.
- Tuir estatístika inisiu tinan 2025 nian, penetrasaun internet iha Timor-Leste atinji de’it 34% (uzuáriu 486.000 resin), dook hosi nasaun sira hanesan Singapura, ne’ebé atinji ona konetividade 94%.
Iha Sr. Nicho Linux nia intervensaun fo hanoin fali ba atividade sira ne’ebe FHT trasa ona iha fulan balun ba kotuk hanesan iha Abril 2025, FHT organiza diskusaun nasional kona-ba Importansia husi Lei Krime Sibernétiku ho partisipasaun husi PCIC, DSIK-PNTL, Gabinete Prokuradór Jerál, PDHJ, akademia, no organizasaun sosiedade sivil sira, ne’ebé konsege produs rekomendasaun sira no FHT mos konsege ofisialmente entrega dokumentu submisaun refere direita ba Ministru Justisa iha enkontru kiik entre Ministru Justisa hamutuk ho nia ekipa no ho Diretur Ezekutivu FHT hamutuk ho ekipa FHT.
Iha fulan agustu liu ba FHT konsege kompleta ona peskiza ida ba prontidaun AI nian ba Media no Organizasaun Sosiedade Sivil sira iha Dili, inisiativa ne’e nudar parte ida atu avalia kondisaun no dezafiu sira ba adaptasaun teknolojia dijital.
Iha abertura diskusaun ne’e, Diretur FHT informa katak atividade sira ne’ebe sei halo iha futuru nudar parte ida husi advokasia dijital mak hanesan enkontru ho parte interesada sira liu-liu Governu no Parlamentu Nasional hodi aprezenta rekomedasaun sira husi diskusaun esbosu Lei Krime Sibernetika ne’e, sei organiza diskusaun publiku kona-ba Lei Protesaun Dadus no Intelijénsia Artifisiál (AI iha Ingles), halo Monitorizasaun no analiza alokasaun Orsamentu Jeral Estadu (OGE iha portugues) relasiona ho asuntu dijitál no lansamentu kampaña sensibilizasaun públika ida kona-ba seguransa dijitál no protesaun online.
Diskusaun Painél dahuluk ne’ebé modera husi Yohanes dos Santos nudar Ofisial Advokasia no ho orador/a sira mak hanesan Sr. Ana Paula – Diretora Ezekutiva JSMP, Sr. Abílio Caldas nudar Peritu ICT, Sr. Costancio dos Santos Vieira nudar Ofisial Advokasia AJTL, Sr. Antonio Napoleão nudar Dekanu Fakuldade ICT – IOB, Sr. Nelson Belo nudar Diretur Ezekutivu Fundasaun Mahein no Sra. Marta da Silva nudar Peskizadóra, La’o Hamutuk.
Pontu xave sira iha diskusaun painel dahuluk iha ambitu Diskusaun Esbosu Lei Krime Sibernetika ho Sosidade Sivil, Media, Akademia no ICT Expert sira mak hanesan tuir mai ne’e :
- Diretora JSPM rekoñese urjénsia atu estabelese Lei Krime Sibernétiku hodi fó penalizasaun ba aktu krime online sira hanesan Scam, Phishing no Tranzasaun Ilísitu Online. Nune’e mos iha nesesidade urjenti atu kria Lei Protesaun Dadus ketak ida, panelista ne’e hato’o katak sistema ekonómiku no legál sira iha kontestu Timor-Leste nian fraku nafatin hodi rezolve krime sira ligadu ho dijital. JSMP apoia FHT nia deklarasaun ne’ebé liga Sentru sira Scam nian ba krime transnasional no hatudu importánsia atu valoriza dezenvolvimentu ICT iha polítika nasionál Timor-Leste nian.
- Peritu ICT Sr. Abilio Caldas klarifika katak Krime Sibernétiku tenke komprende iha área xave tolu mak hanesan Krime sibernétiku (aktu kriminál sira), Siberseguransa, no Defeza Sibernétika.
Peritu ne’e hato’o mos katak insidente sira hanesan Sentru Scam iha RAEOA, hatudu kapasidade intervensaun no politika INTERPOL nian hodi envolve PCIC no SNI nudar forsa koletivu kombate krime transnasional, kazu ne’e hatudu dimensaun internasionál no prespetiva publiku sira husi ameasa sibernétika sira. Iha fatin hanesan presiza iha nesesidade ba protesaun dadus durante investigasaun sira no rekomenda katak FHT bele kontinua lidera revizaun artigu-ba-artigu ida ne’ebé detallu ba esbosu Lei Krime Sibernetiku hodi asegura klareza téknika, legál no polítika. Presiza tebes mos fo importánsia husi koordenasaun ho INTERPOL no nesesidade atu aliña ho padraun internasional sira hodi kombate krime modernu no organizadu sira ne’e.
- Sr. Costancio dos Santos Vieira husi AJTL hato’o preokupasaun kona-ba limitasaun ba liberdade espresaun no asesu ba informasaun, liu-liu ba jornalista sira. Sr. Costancio halo referénsia ba Artigu 40 no 41 husi Konstituisaun Timor-Leste, ne’ebé garante liberdade espresaun no imprensa, tamba ne’e ita alerta katak esbosu atuál bele limita intensionalmente investigasaun sira husi media kona-ba kazu korrupsaun no seluk tan. AJTL rekomenda ba Governu atu garante katak lei ne’e la restrinje servisu jornalístiku nian no lei ne’e tenki inklui provizaun sira hodi proteje jornalista sira-nia dadus no fonte sira.
- Sr. Antonio Napoleão husi Akademia Instituto of Bussines informa katak nudar akademista apoia maka’as esbosu Lei Kirme Sibernetiku ne’e nia avansu ba krime dijital sira maibé Sr. Antonio kontinua insiste katak tenke respeita direitus umanus no integridade téknika nia. Akademista ne’e fó ezemplu kona-ba sítiu phishing no tranzasaun fraudulentu online ne’ebé afeta ona utilizadór timoroan sira, nune’e rekomenda atu aliña Lei Krime Sibernetika ho padraun seguransa sibernetika internasionál, hanesan Estratéjia Seguransa Sibernetika ASEAN no ISO 27001 ba jestaun seguransa informasaun nian.
- Sr. Nelson Belo husi Fundasaun Mahein hato’o nia perspetiva jeopolítika no seguransa nasionál, Sr. Neslon realsa katak informasaun sai hanesan rikusoin estratéjiku nasionál iha era dijitál ohin loron nian. Ida ne’e hatudu influénsia ne’ebé maka buras husi poténsia globál sira iha infraestrutura dijitál no importánsia husi soberania estadu nian iha espasu dijital. Tamba ne’e presiza introdus mekanizmu sira ne’ebé forte atu asegura governasaun bazeia ba méritu, transparénsia no kontrolu nasionál ba investimentu estranjeiru sira, partikularmente iha setór telekomunikasaun no satélite.
- Sra. Marta da Silva nudar peskizador Lao Hamutuka nian mos alerta katak Lei Krime Sibernétiku tenke fó benefísiu ba sidadaun sira, la’ós fó kastigu ba sira ka serve grupu partikulár sira. Sra. Marta rekomenda inkluzaun lei komplementár sira, liu-liu Lei Protesaun Dadus Pesoál no Privasidade. Presiza penalidade maka’as ba phishing, scam, no brankeamentu kapitál, no husu atu hasa’e kapasidade ba juis sira no ofisiál sira aplikasaun lei nian hodi maneja ho efetivu kazu sira krime sibernétiku nian.
FHT konklui ba Diskusaun painél dahuluk katak Timor-Leste presiza urjentemente Lei Krime Sibernétiku ida ne’ebé garante justisa, proteje direitus umanus no promove reziliénsia dijitál. Maibé, lei refere tenke komplementa mos ho protesaun forte ba dadus, salvaguarda sira ba privasidade no garantia sira ba liberdade espresaun nian.
Rezultadu husi diskusaun ne’e sei kontribui tebes ba rekomendasaun konjunta ne’ebé sei aprezenta husi FHT ba Ministériu Justisa no Parlamentu Nasionál iha atividade sira tuir mai liu-liu enkontru ho parte interesada sira.
Molok atu konklui ba diskusaun loron dahuluk nian, Reprezentante husi FONGTIL mós espresa apoiu maka’as ba FHT nia misaun ne’ebé la’o hela no FONGTIL nota katak entre ONG hotu-hotu ne’ebé rejista iha FONGTIL nia administrasaun, organizasaun FHT de’it mak konsistentemente levanta no lidera diskusaun kona-ba direitu dijitál, seguransa dijital, no asuntu governasaun teknolojia iha Timor-Leste. Remata.










Publikasaun relevante sira:
- Tatoli: FHT Dorong Penbahasan RUU Kejahatan Siber Untuk Lindungi Warga dari Ancaman Digital
- Radio Televisaun Timor Leste (RTTL) – Youtube : Fundasaun Hadomi Timor halo diskusaun ba esbosu lei krime sibernétika
- GMNTV – Youtube: Fundasaun Hadomi Timor, Realiza Diskusaun Téknika ba Esbosu Lei Krime Sibernétiku iha Timor Leste
- Association Journalist Timor Leste (AJTL): Importante ka lae Media, sosiedade sivil no akademiku sira hatene konaba esbosu Lei sibernetiku?
- 10 Outobru 2025 – Journal DIARIU INDEPENDENTE: FHT ho Parseiru Diskute Esbosu Lei Keime Sibernétika

