Promove Inkluzaun Dijitál iha Timor-Leste: FHT Husu Governu Atu Garante Asesu Igual ba Ema Hotu
Transformasaun dijitál iha Timor-Leste kontinua avansa, ho konektividade internet ne’ebé aumenta, explansaun servisu dijitál, no digitalizasaun servisu públiku sira, maibé iha prosesu dezenvolvimentu ne’e rasik FHT obversa katak mosu diskrimasaun oin-oin tamba grupu vulnerável sira liu-liu Ema ho Defisiénsia (EhD) ladun hetan benefísiu hanesan ka igual ho sira seluk . Tamba ne’e Fundasaun Hadomi Timor (FHT) liu husi nia programa kona-ba “Hametin Governasaun no Direitu Dijital, Advokasia, no Inkluzaun iha Timor-Leste” inisia dadauk dialogu ida espesifiku ba asuntu Inkluzaun Dijitál nian atu bele identifika bareira sira EhD nian liu-liu asesu servisu no informasaun dijital sira, Dezenvolve rekomendasaun sira ba polítika dijitál ne’ebé inkluzivu liu no bareira sira iha prosesu implementasaun asesibilidade nian.
Dialogu ne’ebe FHT organiza no hetan apoiu husi The Asia Foundation (TAF) halibur instituisaun governu no estadu sira hanesan MSSI, TIC Timor I.P no PDHJ, hamutuk ho ADTL no nia membru sira, organizasaun sosiedade sivil, ajensia internasional, media no parseiru dezenvolvimentu sira seluk hodi hato’o komitmentu no vontade husi instituisaun relevante sira kona-ba luta ida ba inkluzaun dijital nian, Iha dialogu refere FHT konsege identifika katak EhD defisil tebes atu asesu servisu no plataforma dijitál sira hanesan website no sistema informasaun sira seluk, konesementu no formasaun ba literasia dijitál ne’ebe menus, konektividade dijital limitadu no falta ka menus teknolojia sira asisténsia nian ne’ebé kompatível ho nesesidade EhD.
Tuir FHT nia observasaun katak EhD barak iha dispozitivu (telefone/komputador), maibé defisil atu bele asesu informasaun dijital sira tanba plataforma dijitál barak seidauk inkluzivu. FHT konfirma katak preokupasaun hirak ne’e laos buat foun iha era dijital tamba ne’e FHT husu Governu liu husi MSSI atu prioritiza inkluzaun dijitál no integra iha Politika Nasional Inkluzaun Sosial, atu bele garante nia implementasaun ho konsistente FHT husu entidades hotu liu-liu sosiedade sivil no PDHJ atu bele halo monitorizasaun regular ba politika refere nune’e bele asegura asesibilidade iha aspeitu dijital nian, iha ne’ebe inasesibilidade ba plataforma dijital públika sira FHT konsidera ida ne’e violasaun direitu umanu tanba Konstituisaun RDTL garante igualidade ba ema hotu.
FHT kontinua afirma katak direitu dijitál mak direitu umanu. Tamba ne’e estadu presiza garante plataforma dijitál públiku sira iha asesibilidade atu bele akomoda EhD sira nia nesesidade baziku hanesan screen reader, auto-captioning, high contrast mode, personal assistance, responsive font-size no fitur espesifiku sira seluk ba EhD iha plataforma dijital hotu-hotu.
Ho situasaun sira ne’e hotu, FHT liu husi nia inisiativa sira hahu halo rekomendasaun ida ba governu liu-liu tenki hahu introdus ona politika nasional ba inkluzaun dijitál, integra teknolojia asesibilidade iha servisu públiku dijitál hotu, fó formasaun literasia dijitál ba EhD no alinha reforma dijitál ho UNCRPD. FHT kontinua rekomenda mos ba governu liu husi TIC Timor atu iha prosesu revizaun ba Estratejia Timor Dijitál bele inklui dadauk ona AI, asuntu EhD no grupo vulnerável sira seluk. FHT reafirma mos liu husi nia kompromisu ida ba transformasaun dijitál iha Timor-Leste atu bele garante katak la husik ema ida iha kotuk tamba Inkluzaun dijitál la’ós deit asuntu tekniku ida maibe ida ne’e mak obrigasaun moral no legal atu garante dezenvolvimentu nasionál ne’ebé justu, inkluzivu, no bazeia ba direitu umanu.

