FHT Realiza ho Susesu Diskusaun Painél II kona-ba Esbosu Lei Krime Sibernétiku ho Aprezentasaun husi Sr. Fidelis Leite Magalhães no Dra. Heidi Arbuckle
Dili, 10 Outubru 2025, Fundasaun Hadomi Timor (FHT) ho susesu hala’o Diskusaun Painél Daruak kona-ba Esbosu Lei Krime Sibernétiku iha ambitu Diskusaun kona-ba Esbosu Lei Krime Sibernétiku iha Salaun ALFELA, Vila Verde, Dili. Diskusaun Painel ne’e partisipa husi Sr. Fidelis Leite Magalhães, Kandidatu PhD iha Estudu Sosio-Legal iha Universidade Oxford, no Dr. Heidi Arbuckle, Deputy Country Director The Asia Foundation iha Timor-Leste, sira fahe sira nia konesementu no hanoin sira kona-ba esperensia iha nasaun Indonesia, ASEAN no nasaun sira seluk ba asuntu governasaun sibernétika, reforma legál no protesaun direitu dijitál.
Diskusaun Painel ne’e halibur reprezentante sira husi sosiedade sivíl, akademia, media no Expert ICT sira hodi ezamina dezafiu no oportunidade sira husi Esbosu Lei Krime Sibernétiku ne’ebe Ministeriu Justisa perpara hela. Atividade ida ne’e organiza husi FHT ho apoiu husi The Asia Foundation (TAF) iha Timor-Leste, inisiativa ida ne’e nudar parte ida husi FHT nia advokasia ne’ebé la’o hela ba direitu dijitál, seguransa online no konxiénsia kona-ba seguransa dijital.
Introdusaun husi husi Sr. Nicho Linux nudar Diretór Ezekutivu FHT no nudar mos Moderador ba Diskusaun Panel II
Iha introdusaun, Sr. Abrão Monteiro (Nicho Linux), Diretór Ezekutivu FHT nian, reafirma katak objetivu husi diskusaun publiku ida ne’e atu dezenvolve rekomendasaun konkretu, bazeia ba direitu no tékniku hodi submete ba Ministériu Justisa no Parlamentu Nasionál.
Diretur Nicho Linux hateten Timor-Leste presiza urjente Lei Krime Sibernétiku ida hodi garante responsabilizasaun ba krime online sira, esbosu lei ne’e mós tenke proteje sidadaun sira nia liberdade no direitu dijitál. Kazu no insidente sibernétiku sira foin lalais ne’e akontese hanesan phishing, Scam no kazu sira Business Email Compromise (BEC), no mós Scam Centre iha RAEOA, hatudu Timor-Leste nia vulnerabilidade dijitál inklui auzensia husi Lei Krime Sibernetiku ne’e rasik.
Governu presiza tau importánsia atu investe iha rekursu umanu iha asuntu dijital nune’e bele haforsa liu tan kapasidade instituisional hanesan TIC Timor I.P., ANC, PCIC, no PNTL hodi lidera kazu krime sibernétiku ne’ebé kompleksu no modernu. Ita hotu hatene katak kapasidade Internet iha Timor-Leste nia bandwidth internasionál atuál por volta de 40 GB, kapasidade ida ne’e kiik tebes kompara ho demanda no nesesidade nasionál nian, maske nune’e projetu Timor-Leste South Submarine Cable (TLSSC) ka kabu submarinu nia kapasidade total sei fornese 27 TB, maibe tuir planu governu nian katak inisialmente sei aloka uluk 800 GB nudar faze dahuluk nian no sei aumenta tuir nesesidade sira iha futuru.
Sr. Fidelis Magalhães hahú nia intervensaun hodi observa katak Timor-Leste seidauk sai sosiedade sibernétika ka cyber society, maibé iha mudansa barak ne’ebe la’o ona hanesan projetu kabu submarinu ne’ebe lansa iha tinan 2024, ezistensia servisu Starlink nian, servisu dijitais no internet iha banku sira, negósiu privadu no instituisaun públika sira.
Iha era ohin loron nian, Timor-Leste presiza Lei Krime Sibernetika ida maibe tenki sai simples, relevante no adapta ba kontestu lokál nian, hodi bele garante implementasaun ne’ebé efetivu.
Diskusaun Painél Daruak ne’e modera direita husi Sr. Nicho Linux, ho oradór prinsipal na’in-rua:
Pontu xave sira ne’ebé aprezenta iha diskusaun :
- Vulnerabilidade barak iha infraestrutura nasionál sira inklui sistema sira iha EDTL, aeroportu, no instituisaun públika sira seluk ne’ebé bele sai alvu ba atake sibernétiku sira.
- Uza dispozitivu USB latuir nia prosedimentu sira seguransa dadus nian nune’e aumenta risku ba infesaun sistema sira iha institusaun publiku sira.
- Instituisaun barak kontinua uza software ne’ebé laiha lisensa ka pirata, ida ne’e mos hasa’e liu tan vulnerabilidade seguransa ba sistema no rede sira.
- Estadu tenki investe no aloka orsamentu naton ba seguransa sistema, Infraestrutura dijital no software sira hodi bele garante liu tan seguransa no projete sistema kritiku sira.
- Lakuna kapasidade Rekursu Umanu sai nafatin hanesan dezafiu boot ida iha jestaun no asegura rede institusionál sira tamba ida ne’e mos konsidera hanesan parte ida husi vulnerabilidade instituisaun nian.
- Organizasaun sira tenke implementa kontrolu internu no medida sira responsabilizasaun nian ba nia funsionariu sira tamba bainhira funsionáriu ida komete krime sibernétiku, instituisaun ne’ebé emprega mós bele responsabiliza.
- Foinsa’e sira barak uza internet hodi asesu ba konteúdu adultu nian hodi fó benefísiu ekonomikamente ba ISP sira no operadór telekomunikasaun sira tamba laiha politika no regulamentu propriu nune’e defisil atu trava sítiu sira hanesan ne’e.
- Edukasaun no konesementu dijital inan aman mos importante tebes atu monitoriza atividade labarik sira nian, proteje sira no evita husi risku online sira.
- Teknolojia AI mai hodi fasilita liutan sosiedade nia servisu sira sai efetivu no lais, maibe ba sira ne’ebé iha koñesimentu adekuadu maka bele hetan benefísiu, no lahó konesementu naton bele konsidera risku no petensia sai vítima ba teknolojia ne’e rasik.
Lisaun sira husi Indonézia nia Esperiénsia :
- Analiza no halo komparasaun ba prosesu sira no kazu relevante sira Indonézia nian ligadu ho Timor-Leste nia esbosu Lei Krime Sibernetiku no implementasaun Lei ITE (Lei Informasaun no Tranzasaun Elektronika) Indonesia nian.
- Iha tinan 2007, organizasaun sosiedade sivíl (OSS) Indonézia nian hala’o papél importante ida hodi enkoraja diálogu públiku ho parte oioin no halo estudu kona-ba esbosu barak Lei ITE atu bele garante nia implementasaun sira hodi kontinua garante liberdade espresaun, direitu humanus, demokrasia no seluk tan, situasaun ida ne’e sai mos nu’udar pasu krítiku ida ba Timor-Leste molok atu halo adosaun ba lei refere.
- Mekanizmu sira blokeiu sítiu nian uza barak iha Indonézia hodi trava jogu online ilegál sira, maibé sira mós hamosu preokupasaun sira kona-ba sensura ne’ebé maka’as liu no falta transparénsia.
- Iha situasaun Indonesia nian regularmente blokeia sitiu sira hanesan jogu online (online gambling), pornografia no seluk tan husi governu Indonesia maibe mos hamosu preokupasaun sira kona-ba sensura tamba sei prezudika transparénsia ba desizaun publiku sira.
- Narativa públiku uluk iha Indonézia kuaze atu domina tendénsia hodi asosia de’it internet ho elementu negativu sira hanesan pornografia no jogu online. Tamba ne’e, atu rezolve preokupasaun publiku nian, iha momentu ne’eba hahu mosu Fundasaun Air Putih hodi lansa kampaña sira ba “Internet Saudavel”, hodi eduka públiku kona-ba potensia pozitivu husi teknolojia dijitál, oinsá Internet bele la’o ho nia arkitetura sira no oinsa infraestrutura internet bele funsiona loloos.
- Preokupasaun publiku sira hamosu bebeik entre liberdade espresaun ne’ebé garante tuir Indonézia nia Konstituisaun 1945 no provizaun restritivu balun husi Lei ITE, iha ne’ebé hatudu nesesidade ba koerénsia legál no abordajen sira ne’ebé bazeia ba direitu no liberdade sira.
- Asosiasaun Fornesedór Servisu Internet Indonézia nian hanesan (APJII) kontra tebes asaun blokeia sitiu sira tanba ida ne’e prejudika ambiente negósiu no konfiansa utilizadór sira nian.
- Hafoin estabelse ITE, grupo balun hahu kria tan SAFENet (Rede Liberdade Espresaun Sudeste Aziátiku nian) nudar instrumentu ida iha monitorizasaun ba implementasaun Lei ITE nian no dokumentasaun ba kazu sira kona-ba violasaun direitu sira.
- Implementasaun sira ITE kontinua la’o no Governu Indonesia liu husi Ministériu Komunikasaun no Informátika regularmente rekolla lista sira husi website sira ne’ebé bandu no fó instrusaun ba ISP sira atu blokeia sitiu sira ne’e, asaun ne’e mos nudar parte ida husi esforsu governu Indonesia nian atu proteje sidadaun sira husi risku online sira.
Sosiedade Sivíl nia Papél iha Timor-Leste :
- Sosiedade Sivil Timor-Leste nian presiza tebes proativu no akompana bebeik desizaun publiku governu nian liu-liu iha asuntu dijital sira hodi asegura katak projetu kabu submarinu ne’ebé sei mai tenki distribui ho justu no folin ne’ebé baratu, hodi garante asesu ne’ebé hanesan ba komunidade hotu-hotu iha rurak tantu mos iha urbanu.
- Sosiedade sivíl sira nia partisipasaun esensiál atu asegura katak lei krime sibernétiku justu, transparente no aliña ho padraun direitus umanus nian.
- Presiza tebes kolaborasaun nakloke entre governu, akademia, media no komunidade ICT sei ajuda Timor-Leste hodi harii ambiente dijitál ne’ebé seguru no respeita direitu.
Konklusaun
Diskusaun Painél daruak kona-ba Esbosu Lei Krime Sibernétiku marka pasu signifikativu ida hodi hasa’e komprensaun kona-ba governasaun dijitál no direitus umanus iha Timor-Leste nia paizajen sibernétika ne’ebé evolui daudaun. Partisipante hotu-hotu konkorda katak Lei Krime Sibernétiku ida ne’e esensiál maibe tenke dezeña ho kuidadu atu proteje sidadaun sira nia liberdade no haburas konfiansa iha ekosistema dijitál.
FHT, ho apoiu husi The Asia Foundation, reafirma ninia kompromisu atu kontinua halo advokasia, diálogu, no envolvimentu bazeia ba evidénsia atu asegura katak versaun finál husi Lei Siberkrime reflete prinsípiu transparénsia, responsabilizasaun no direitus umanus hodi loke dalan ba Timor-Leste ida ne’ebé livre, seguru no dijitalmente reziliente.
Galeria




































