FHT no The Asia Foundation Organiza Diskusaun Meza Redonda kona-ba Dezafiu Adosaun AI iha Kontestu Timor-Leste
Dili, 26 Fevereiru 2026, Fundasaun Hadomi Timor (FHT) ho apoiu husi The Asia Foundation (TAF), organiza diskusaun meza redonda kona-ba ‘Dezafiu Adosaun Intelijénsia Artifisial (AI) iha Kontestu Timor-Leste’ iha Salaun HAK, Farol.
Atividade diskusaun ne’e halibur ema liu 30 partisipante husi seitor oioin inklui governu, sosiedade sivíl, akademia, media, no seitor privadu hodi hahu diskute prontidaun Timor-Leste nian ba adosaun AI no dezenvolve rekomendasaun estratéjiku sira ba futuru.

Iha sesaun introdusaun, Diretor Ezekutivu FHT, Abrao Monteiro ‘Nicho Linux’, hateten katak AI sai ona teknolojia estratéjiku ida ne’ebé bele transforma governasaun, edukasaun, ekonomia dijital no servisu públiku iha mundu tomak. Maibé, Timor-Leste presiza prepara-an ho seriu liu hahu husi dezenvolvimentu kuadru politika, infraestrutura dijitál no kapasidade rekursu umanu atu la hela iha kotuk iha revolusaun AI global refere.
Atividade diskusaun meza redonda ida ne’e fo biban ba Panelista sira hodi aprezenta mos inovasaun lokal sira hanesan Labadain Chat (AI ba Tetun) nebe aprezenta husi Dr. Gabriel de Jesus no EcoLafaek (AI ba monitorizasaun ambientálliuliu lixu sira)aprezenta husi Irmaun Ajito Nelson, ne’ebé hatudu katak Timor-Leste iha potensial atu dezenvolve solusaun AI ne’ebé inkluzivu no relevante ba realidade nasional.

Reprezentante Governu liu husi Diretur Ezekutivu TIC Timor Sr. Venancio Pinto esplika iha ninia aprezentasaun katak nesesariu tebes atu integra AI iha sistema e-government ne’ebe lidera husi husi TIC Timor rasik, maibé informa mos katak iha nesesidade ba enkuadramentu regulatóriu no governasaun dadus ne’ebé klaru.Iha diskusaun ne’e Sra. Marta da Silva nudar peskizadora husi Lao Hamutuk hateten katak to’o agora Timor-Leste seidauk iha Lei Protesaun Dadus ne’ebe halo sidadaun sira ladun iha konfiansa ba plataforma dijital sira inklui AI tamba la asegura sira nia dadus pesoal, no dadus dijital no informasaun públika online iha Timor-Leste sei kontinua limitadu tebes, nune’e halo defísil atu suporta advokasia no monitorizasaun sira ba politika públika ho evidénsia ne’ebé forte. Sra. Maria husi Konsellu Imprensa mos hateten katak jornalista barak seidauk iha koñesimentu sufisiente kona-ba utilizasaun AI iha seitor media nian. Maski nune’e, ba Konsellu Imprensa AI bele sai ferramenta importante ida atu ajuda monitoriza servisu sira hanesan produsaun media, analiza notísia, no promove padraun profisionál iha jornálismu nian.
Iha diskusaun loron sorin ne’e, partisipante sira konkorda katak AI oferese oportunidade boot ba Timor-Leste, partikularmente iha edukasaun, servisu públiku, saude, media no ekonomia dijital, maibé presiza implementasaun ne’ebé ho étiku, inkluzivu, responsavel no sustentável.
Durante diskusaun, FHT identifika dezafiu prinsipal sira hanesan Limitasaun infraestrutura dijitál, menus espesialista AI, seidauk iha Estratéjia Nasional proriu AI nian maibe iha deit Politika Timor Digital nebe dezenvolve husi TIC Timor hodi akumula mos AI, Falta kuadru legal no regulamentu espesífiku kona-ba AI, seidauk iha Lei Protesaun Dadus ne’ebé forte tamba AI laos deit lori oportunidade sira maibe mos lori risku no ameasa sira privasidade online.
Husi diskusaun no aprezentasaun sira hotu, FHT konsege nota rekomendasaun sira liuliu husu Governu atu hahu perpara Estratéjia Nasional AI alina ho politika ASEAN nian, husu Ministeriu Justisa atu aselera dezenvolvimentu Lei Protesaun Dadus no kuadru étika AI, husu Governu liu husi Fundo de Desenvolvimentu do Capital Humano (FDHC) atu prioritiza no investe seriu ba rekursu umanu iha seitor Teknolojia Dijital, husu TIC Timor atu aselera prosesu dijitalizasaun tamba AI sei efetivu wainhira dadus dijital disponivel iha seitor hotu-hotu no aselera dezenvolvimentu infraestrutura dijital.
Aproveita iha diskusaun kona-ba Dezafiu Adosaun AI ida ne’e, FHT kontinua reafirma nia kompromisu atu nafatin promove diskusaun públika, advokasia politika no dezenvolvimentu kapasidade hodi asegura katak transformasaun dijital iha Timor-Leste lao ho responsabilidade no inkluzivu.













